Peagi jälle nädal juures Šveitsis olekule. See nädal hakkasin saksa keele kursusel siis käima. Ideaalis, ehk testi järgi, mille ma tegin, peaksin olema tase B1. Läksin siis sellele kursusele esmaspäeval, kui õpetaja sai kohe aru, et see on liiga lihtsakoeline minu jaoks ja pakkus välja, et prooviksin ka teisipäevast kursust, mis on kaks taset kõrgemal ning see oli ikka parem. Tundus, et seal saan midagi juurde ka õppida. Õpetaja on ülitore, oskab vist ülipaljusid keeli ning ka paljunäinud inimene. Ja see keelekursus ei ole nagu kool, et õpetaja ja õpilase vahel on nagu mingi nähtamatu barjäär, vaid õpetaja ja õpilased jagavad oma kogemusi, räägivad oma peredest jne. Selline vaba suhtlemine ja ei mingit teietamist!
See nädal oli mulle natukene raskem selle poolest, et vanemad olid kolmapäeva pärastlõunast reede õhtuni ära. Vanaema oli ka siin toeks, aga mina pidin lapsed magama panema. Tegelikult oli iseenesest täiesti huvitav kogemus ja väga armas ka, kuidas Brendan nii armsalt rääkis enne magamaminekut, kuidas ma ikka talle meeldin jms. Ja armas oli vaadata, kuidas Kieran jäi süles magama (A). Õnneks öösel ei pidanud silma peal lastel hoidma, siis oli vanaema kord!
Sain ka palju süüa teha vahepeal. Valmistasin siis kodujuustu-õunapannkooke, tomatisuppi, küpsetatud lillkapsad ja siis kanakarrikaste riisiga ja vahepeal veel väikene kaerahelbe-šokolaadiküpsised.
Täna käisin laste ja Mirjami ja tema kolmeaastase hoolealuse Gabrieliga mänguplatsil, mis on siseruumides. Lastele oli see igatahes väga lahe koht ning ka isegi meile. Korra käisin ka Brendaniga seal ronimas ja liugu laskmas, aga palju ei saanud, sest pidin ikkagi Kieranil silma peal hoidma. Väga lõbus oli meil!
Kieraniga








Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar