Kiired ajad :)

Oijah..pidevalt mõtlen, et kirjutan siia, aga siis jälle kuidagi see aeg libiseb käest. Ma siis üritan nüüd tubli olla.Ei mäleta ainult enam, kust alustama peaks. Viimane märk minu tegemistest jäi siia naistepäeva paiku. Vahepeal sain aasta vanemaks. Sünnipäev möödus rahulikult. Minu hostfamily on sellist tüüpi, kus nad ka ise unustavad oma sünnipäevad ära, seega ei olnud ma üldsegi üllatunud, kui nad ka minu vananemise ära unustasid. Õhtu lõpuks tuli see siiski välja. Aga Läti sugulaste õnnitluskaart jõudis täpselt õigel päeval kohale :). Paldies! Sünnipäeva õhtul läksime Mirjamiga kohalikku pubisse ning istusime seal ja tegime paar drinki.


Edasi järgmise päeva õhtul ehk siis reedel läksin Silke ja lastega Saksamaale Silke vanematele külla. Rico tegi mingit serveriuuendust ja siis saatis kõik kodunt minema. Terve reedese päeva küsis Brendan, millal me läheme ja mitu tundi täpselt on jäänud sõiduni. See oli jube noh! Ta ei tahtnud mitte kuhugile minna ega midagi teha, sest kartis, et äkki jääb siis maha. Laps ei saa ju aru, et aeg möödub kiiremini, kui midagi põnevat teha. Õnneks suutsin ta kuidagi ikka metsamänguplatsile sõidutada ja temaga ka väikene jalutuskäik teha. Juhuu!

Aga vanematega põhimõtteliselt otsustasime, et järgmine kord ei ütle talle, et homme läheme, vaid ta saab sellest teada ainult paar tundi enne minekut. Ma ei suuda enam sellist pärimist välja kannatada! :D Saksas olime Stuttgarti läheduses ning laupäeval tehti mulle väikene Stuttgarti tuur - nägin kesklinna ja käisime ka teletorni otsas, mis on esimene betoonist teletorn maailmas (vähemalt wiki väidab nii).

Stuttgarti peaväljak lossiga

Teletorn alt

Ja teletorn ülevalt - vaade polnud kahjuks hea...udu noh!

Pühapäev viidi mind ühte väga armsasse väikesesse Baden-Würtenbergi linna Bietigheim, mis pidavat olema väga jõukas linnake. Natukene pilte siis sealt kaa!

Krookused õitsevad :)

Saksamaal oli tegelikult mõnus olla üle pika aja. Kuidagi kodune tunne tekib, mis siis, et olin oma algsest elukohast ikka väga väga kaugel, aga ikka noh. Ja tegelikult meeldis mulle see piirkond palju rohkem, sest seal olid mõnusad mäekesed, ilus künklik maastik.

Eelmisel nädalal sai ka päris palju asju tehtud. Käisime Mirjami ja lastega Rorschachis, mis asub Bodensee kaldal. Mõtlesin, et kuhu minna jalutama ning võtsin suuna siis sinnapoole :). Iseenesest oli seal tore, kuid Brendanil on viimasel ajal need halvatuju perioodid sagenenud ning siis ta siis kisendas meil järgi kõndides ja ei tahtnud pildi peale jääda jne. Einoh, põnev! :D

Brendani jonnituju :P

Mirjam

Killukene Rorschachist

Samal nädalal sain teada, et läheme suuskama. Sain siis natukene oma õpitud oskusi kasutada ka mäe peal iseseisvalt. Ilma õpetajata oli esialgu ikka suht hirmutav sõita. Õnneks suuskas Silke mul ees ning läksin tema järgi. Käisin ka korra natukene käna, aga uuesti püsti ning edasi! Ma julgesin ainult sinistel radadel esialgu sõita. Punaseid ei julgenud veel puudutada. Eks nendeni jõuab ka veel kunagi! Samal päeval, kui läksime suuskama, oli all, kus me elame, ikka väga soe, et sai käia lühikeste varukatega ringi ning meie siis ronime ikka külma :D!

Ma hetkel lõpetan raporteerimise. Lihtsalt ei viitsi enam. Eks ma üritan varsti jälle tubli olla ning kirjutan oma tegemistest edasi! Ilmad on meil aga jätkuvalt soojad! Harjumatult soojad!