Jah, täna läksime siis lõpuks kelgutama. Mõtlesin, et mis see ikka on, nagu Eestiski, mäest ülese ronimine, siis kelguga alla ja nii uuesti ja uuesti. Kuid siin on kelgutamine ikka midagi muud, midagi väga muud ja ülilõbusat. Pidime küll mäkke ronima natukene kauem kui Eestis, aga see oli elamust väärt :). Allasõit oli 1 km pikk ja kui julged, siis võid mõnusa hoo sisse saada. Kahjuks meie ülisuurt hoogu ei teinud, sest mul oli Kieran süles, kuid elamuse sain missuguse - tahan uuesti! Võib-olla järgmine kord läheme kuhugile, kus saab liftiga ülese sõita. Samas on mäkkeronimine ka omaette elamus, sest vaade on vapustav. Ma olin nii vaimustuses ja nii ka Jenny ja Mirjam.
Ja täna sain esimest korda sellisel korralikul mängiteel autoga sõita, mis iseenesest oli täiesti ok. Aga Rumeenia mägiteega ei anna tänast sõitu ikka veel võrrelda.
Kreemjas lõhepirukas porru ja riisinuudlitega
1 nädal tagasi
Ma pean tõdema, et olenemata sellest, et olen sulle täiesti võõras, leidsin ma su blogi ja seda on meeletult huvitav jälgida. Ja need panoraamid on ülimalt ilusad.
VastaKustuta( Loodan, et nüüd võõra isiku pärast ei pane sa oma blogi parooli alla.. (: )
Ilusat talve jätku,
T. :)
Ma tänan :) ja ei pahanda üldsegi ning ei hakka parooli alla panema.
VastaKustutammm, mõnna. ma käisin ka nv oma väikse kamraadiga kelgumägesid vallutamas. kuid kilomeetrisest liust saame meie siin vaid unistada :)
VastaKustuta