Jõuluhullustus nüüd möödas ja õnneks on ees ainult lühikene töönädal. Aga väikesed meenutused veel nädalavahetusest. Ja hetkel meil ringi liikumas mingisugune viirus, mis niidab kõiki, aga erinevalt. Siinne hostpere kõik niivõrd kuivõrd haiguse poolt maha niidetud. Ma jube põdesin ka seda tõbe, kuid sellest vist veel ei piina, sest täna tunnen, kuidas nohu hakkab tulema. Atsihh!

Minu lemmik jõulukaunistus :D

Marite kokkamas

Meie maitsev kollane šokolaadikook

Kieran ei tahtnud millegipärast üldse naeratada

Toolwomen in Zürich

Olen nüüd jõudnud Zürichisse Marite juurde. Eile, kui saabusin, siis pandi mind kohe tööle - wc prillaud oli vaja ära vahetada ja siis ka kokkama hakata, et jõululaud ikka lookas oleks. Veel jõudsime päeval tuba kaunistada erinevate kuuseehetega ja lisaks panin ka lambi tal paika. Esimene jõulupüha möödus vaikselt, istusime ja sõime ja nagu ikka, oli toitu liiga palju. Tundub, et eestlased on ikka söögirahvas, sest minu siinsel perel oli jõululaud ikka väga kesine - ainult juustufondüü. Maritega ikka kokkasime korralikult, terveks nädalavahetuseks :D, sest mis jõul see on, kui pole piisavalt ja rohkemgi veel süüa! Ja plussiks veel, et täna ei pidanudki enam kokkama!
Täna olen Maritet ravinud ja entertain'inud. Ja siis pani Marite nalja maha - küsisin, kus on Andorra ja ta vastas: Norras pole vää? :D. No lihtsalt nii naljakas oli, et naersime kõhud kõveras mitu minutit.

Häid jõule!

Soovin kõigile mõnusaid jõule ja nautige kõik aega oma pere ja sõpradega!

Minul möödus jõuluapäev väga rahulikult. Hommikul töötasin natukene, hoidsin nagu ikka lapsi. Siis jutustasin vanemate ja vanaemaga skypes. Ja õhtusöögiks/jõululaual oli meil juustufondüü. Väga huvitav maitseelamus oli ja mulle meeldis. See fondüü, mida meie sõime oli tehtud veiniga:

Siis läksime teisele korrusele kinke avama, mille oli toonud "Christkind" kuuse alla. Brendanile oli ikka ülipalju kinke ja lahe oli vaadata, kuidas ta kõiki oma kinke avas, aga lõppkokkuvõttes oli kinke liiga palju. Kuid Brendanit vaadates tuli meelde, kuidas ise väiksena ootasin jõuluvana, kes tõi kingitusi. Šveitsi jõuluvana oli eriti helde - sain 3-päevase suusakursuse :)! Ja Eesti jõuluvanalt sain puhtad hambad ja puhtad juuksed - elektrilise hambaharja ja hea šampooni ja juuksepalsami. Kõigega jäin väga rahule. Ahjaa...pakis olid veel emme tehtud ülimaitsvad trühvlid!

Kieran oma jõulukingitust "maitsmas"

Üks Brendani paljudest kingitustest

Brendan pakkumas piparkooke Eestist

Kieran oma emmega :)

Veel üks kingitus

Homme võtan suuna Zürichi poole, Marite juurde! Loodan, et saab lõbus olema!

Nädala jooksul on lapsed olnud siin tõbised ning nad suutsid ka mind nakatada. Kolmapäev oli ikka täielik jubedus. Olin vist palavikus ja pidin ka lapsi hoidma. Ei olnud eriti lõbus, aga õnneks oli vanaema ka mulle toeks. Samal päeval tegin ka neile lõunasöögiks eesti kartulisalatit! Kõigile maitses väga. Ma ise ei saanud maitsele väga pihta, sest eelmine õhtu olin mõnuga endale sisse ajanud küüslauku ja maitsemeel oli sellepärast suht kadunud. Aga hetkel juba parem olla ning igal juhul sõidan pühadeks minema! Siin pole ju ka midagi erilist teha.

Perfect stranger

Pühapäev sai mul veedetud, jalutades Boogie'ga, Mirjami ja filmidega.Ilm oli küll suht halb koeraga jalutamiseks, aga läksin ikkagi, sest päike kutsus. Ma ei hoolinud eriti tuisust ja külmast :). Väga mõnus oli!

Tegelikult on see laupäevane jalutuskäik

Nii ilus siin ongi!

Seal "väikeses" majakeses elab Lichtensteini vürst

Mirjam tuli külla ning sõime jälle palju palju plätzchen'eid. Vaatasime kahte filmi "I love you, man" ning "Perfect stranger". Esimene film oli selline mõnus komöödia, aga nagu ikka, väga lihtsameelne, aga vahel ongi ju hea midagi sellist vaadata. Teine film aga pakkus lõpuni välja põnevust ning filmi lõpus vaatasime mõlemad teineteisele lollide nägudega otsa, kas tõesti nii? Ja filmi ajal sai ikka päris palju närvitseda ja põnevust tunda. Igatahes, soovitan!

Mirjam lebotamas

Minevikku tagasi minnes - laupäeval õhtul nägime viimast korda Ceca't. Ta lahkus nüüd Šveitsist ja läheb tagasi Bosniasse. Kahjuks ei saanud ma teda väga palju tundma õppida, aga tundus olevat väga väga vahva tüdruk. Samal õhtul pidi ta veel lapsi hoidma ning nad magama panema. Meie pärast olid aga kõik kolm poissi (4, 7, 8) nii ülemeelikud, et 4-aastane poiss läks vist alles pool 12 magama :D!
Nüüd siis olemegi jäänud siia kolmekesi Mirjam, Jenny ja mina. Pühade ajaks läheb Mirjam aga koju ning Jenny'l on isa Austraaliast külas, nii et mind on nende poolt üksi jäetud. Õnneks on mul ju ka Marite olemas, minu inglike ja siinne ema :D! 25.-27. detsembri veedan Zürichis Marite juures. Juba ootan suure suure põnevusega!

Ja täna sain esimese jõulukaardi :). Kallilt Reelilt ja tema perelt tuli see.

Ja täna õhtul korraldas pereema jõuluõhtusöögi praksise töökale meeskonnale. Sinna kuulub ainult kolm inimest peale siinse pereema, aga ikka midagi! Sain elus esimest korda süüa rakletti (ei tea, kuidas seda kirjutatakse). See kujutab enast sellist asja - võetakse poolik juustukera ning seda kuumutatakse ühelt poolt ning siis lõigatakse noaga see sulanud osa ära ja pannakse taldrikule ja süüakse koos kartuliga. Mulle meeldis, aga nujah, päris rasvane suutäis. Tegelikult peale kartuli sõime juustu kõrvale ka oliive, täidetud paprikaid, marineeritud kurke jms. Nüüd on kõht nii täis, et mitte midagi ei mahu sinna enam :D!

Happy birthday, Jenny!

Käisime eile Mirjami ja Jennyga vaikselt tähistamas Jenny sünnipäeva! Oli tore õhtu! Ja lund hakkas ka sel ööl sadama. Mina pidin siis autoga kergelt lumisel kiirteel kuidagi koju sõitma.

Mis see nädal veel toimunud? Kolmapäeval käis Brendan jälle mängugrupis. Ma ei saagi aru, kas talle meeldib seal või mitte. Rohkem ikka nagu meeldib, aga küsis mul peale seda, miks sa kohe ära läksid, miks sa sinna ei jäänud natukeseks nagu esimesel korral. Usun tegelikult, et eks tal võta aega harjumine üksinda kuskil olemine.
Sama päeva pärastlõunal otsustasin, et läheme Ikeasse St. Gallenisse. Ema ja vanaema mõlemad soovitasid, et seal mingi muinasjuturong (mis oli seal ostukeskuses) ja Ikeas sees on sellised lastele mõeldud "postid", kus on võimalus puutetundlikult arvutiekraanil värvida mingeid pilte ja isegi memoriini mängida. Brendanile meeldisid need väga. Ega ma ise ka ei teadnud, kuhu täpselt ma lähen, teadsin, et on mingi Ikea seal, aga kui kohale jõudsin Marite TomTomiga (ole sa tänatud), siis avastasime eest suure suure kaubanduskeskuse. Mõtlesin, et peaks sinna kindlasti veel minema. Ahjaa...võtsin ka Mirjami kaasa, sest tal oli vaba päev ning seltsis ikka lõbusam. Sain endale Ikeast üliarmsad punased teeküünlaklaasid ja ostsin draakonipuu ja talle ka punase poti ümber. Muudan oma tuba hubasemaks, sest tegelikult ausalt öeldes, kui esimest korda tuppa sisse astusin, siis mõtlesin, mida? Päriselt? Selline tühi tuba mulle? Kodus mul ju mõnus värviline tuba ja siin selline valgete seinte ja heleda parketiga, toas veel arvutilaud, riiul, riidekapp ja pisikene voodi. Nüüdseks on juba parem!

Kohe kohe on jõulud ukse ees ja mõtlen, et peaks enne seda veel ära katsetama piparkoogitaigna tegemise ja see nädalavahetus tahaks teha neid "OldeHansa" mandleid retsepti järgi, mille leidsin Ragne blogist kokkama.blogspot.com
Korra olen neid juba teinud ning olid üliülihead :P!

Kallikalli!

Nädalavahetus

Laupäeval sain Jenny'ga Churis jälle kokku. Tegime jõulušoppingut - otsisime oma "lastele" kingitusi ja saime ka. Brendanile leidsin plastiliinikomplekti ning Kieranile ülinunnu mütsi ja kindad, millel on silmad peal. Käisime ka oma lemmikkohvikus, kus jõime jälle kuuma šokolaadi. Seekord oli minu valikuks rafaellomaitseline valge šokolaadi jook:


Istusime ja jutustasime ning siis mõtlesime, et sööme ka seal ja proovisin esimest korda Flammkuchenit - see kujutab endast põhimõtteliselt hästi õhukses põhjaga pitsat:


Minu oma oli sinihallitusjuustu ja pirniga ning üliülimaitsev, Jenny võttis kana-curry flammkucheni, mis oli ka maitsev :P! Keeled viisid meil küll alla. Aga oli jällegi meeldejääv laupäev ja kui koju hakkasin sõitma viie paiku, sadas siin vaikselt lund nagu filmis, väikesed lumehelbed ja mitte sellised suured vesised lahmakad, aga nujah, maapinnale ei jäänud sellest midagi.

Pühapäeval mõtlesin, et tšillin niisama kodus ja lebotan, aga siis tulid mulle Mirjam ja Jenny külla ning pakkusin neile endatehtud kaerahelbeküpsiseid ja siinse pereema jõulumekiga šokolaadiküpsiseid. Sõime neid ikka päris suures koguses, et olime hiljem parajad šokolaadid ja küpsised. Vaatasime ka filmi nimega How to lose friends & alienate people. Mulle täitsa meeldis, selline inglise huumoriga ja teistsugune film. Hea oli! Tüdrukud läksid õhtul veel edasi teise au pairi Ceca juurde, ma aga jäin koju, sest mingi viirus on mul hetkel küljes ja tahtsin puhata. Vindub juba nädala keskpaigast.
Ja õhtul veel meisterdasin viimaseid jõulukaarte.

Nüüd juba esmaspäev peaaegu läbi. Täna tegin taigna uute Mailänderli'te jaoks valmis ja homme siis vast küpsetame Brendaniga neid. Õhtul oli au pairide kokkusaamine ning käisime Dönerit söömas, nämm! Täna oli meiega viimast korda Bosniast pärit Ceca, lahkub selle nädala pühapäeval. Polnud temaga palju küll kohtunud, aga ikkagi on natukene kahju, et ta ära läheb.
Ma siis nüüd õpin vast natukene homseks saksa keele tunniks ning siis magama. Aga enne ei tule hea uni, kui pole veidi lugenud raamatut Minu Austraalia. Minu hetkelemmik ja ülilihtne lugeda!

Ilusat jõuluaega kõigile, kuigi minul pole siin erilist jõulutunnet veel tekkinud.

Lilled õitsevad siin ka talveajal

19. november 2009

26. november 2009

8. detsember 2009

Ja siis veel üks lahe pilt Brendanist:

Jälle üks töönädal möödunud

Küpetamistuhin jätkub

Peagi jälle nädal juures Šveitsis olekule. See nädal hakkasin saksa keele kursusel siis käima. Ideaalis, ehk testi järgi, mille ma tegin, peaksin olema tase B1. Läksin siis sellele kursusele esmaspäeval, kui õpetaja sai kohe aru, et see on liiga lihtsakoeline minu jaoks ja pakkus välja, et prooviksin ka teisipäevast kursust, mis on kaks taset kõrgemal ning see oli ikka parem. Tundus, et seal saan midagi juurde ka õppida. Õpetaja on ülitore, oskab vist ülipaljusid keeli ning ka paljunäinud inimene. Ja see keelekursus ei ole nagu kool, et õpetaja ja õpilase vahel on nagu mingi nähtamatu barjäär, vaid õpetaja ja õpilased jagavad oma kogemusi, räägivad oma peredest jne. Selline vaba suhtlemine ja ei mingit teietamist!

Brendan mingi päev oli siis selline väike mürgeldis :D

See nädal oli mulle natukene raskem selle poolest, et vanemad olid kolmapäeva pärastlõunast reede õhtuni ära. Vanaema oli ka siin toeks, aga mina pidin lapsed magama panema. Tegelikult oli iseenesest täiesti huvitav kogemus ja väga armas ka, kuidas Brendan nii armsalt rääkis enne magamaminekut, kuidas ma ikka talle meeldin jms. Ja armas oli vaadata, kuidas Kieran jäi süles magama (A). Õnneks öösel ei pidanud silma peal lastel hoidma, siis oli vanaema kord!
Sain ka palju süüa teha vahepeal. Valmistasin siis kodujuustu-õunapannkooke, tomatisuppi, küpsetatud lillkapsad ja siis kanakarrikaste riisiga ja vahepeal veel väikene kaerahelbe-šokolaadiküpsised.

Täna käisin laste ja Mirjami ja tema kolmeaastase hoolealuse Gabrieliga mänguplatsil, mis on siseruumides. Lastele oli see igatahes väga lahe koht ning ka isegi meile. Korra käisin ka Brendaniga seal ronimas ja liugu laskmas, aga palju ei saanud, sest pidin ikkagi Kieranil silma peal hoidma. Väga lõbus oli meil!

Kieraniga

Kus on Gabriel?

Pallimeres

Kieran pallimerre uppumas

Mis tarvis?

Kieraniga jälle

Keegi väsis ära :)

Mirjam ja Gabriel

Maritega Zürichis

Nonii...ma ei plaaninud selleks nädalavahetuseks mitte kui midagi. Marite mainis reedel, et võib-olla ma saan talle laupäeval külla tulla Zürichisse, aga ta polnud veel kindel ja ütles, et teatab mulle laupäeval hiljemalt kella 12'ks. Ja siis laupäeval saingi teada, et sõidan Zürichisse. Alguses ei julgenud perelt autot küsida, kuid võtsin oma julguse kokku ja asusin teele vanaema Subaruga.

Marite küll seletas, kuidas ma pean meie kokkulepitud tanklasse sõitma, aga nagu ikka, ei suutnud ma seda ülese leida, sest liiklus Zürichis on JUBE! Täiesti jube, täiesti erinev näiteks Tallinna liiklusest. Isegi minu siinsed hostvanemad nõustusid minuga. Sõitsin ja sõitsin ringi seal, aga ei saanud õigele teele ja lõpuks läksin mingisugusele kõrvaltänavale ja parkisin auto ära, ütlesin Maritele, kus asun ja ta otsis mu ülese :). Segane algus meie kokkusaamisele!

Igatahes, meil oli väga tore teineteisega tuttavaks saada, oli tunne, nagu oleksin kodus. Õhtul kokkasime ja nautsime sööki. Tegime ülimaitsvat kala.
Hiljem läksime veel välja ühte puppi, kus saavad kokku erinevad välismaalased mingitest gruppidest. Marite leidis nad ja oli juba korra nendega tutvunud. Igatahes, oli väga fun. Korraldaja Ian tiris mind seal ringi ja tutvustas vist põhimõtteliselt kõigile inimestele: Hey guys! This is Katrin! Ja siis tuli teiste poolt: Nice to meet you! Ma vist terve selle aja lihtsalt kõkutasin naerda. Õhtu lõppedes kell kaks ütles mulle Marite, et enam trammid ei käi :D. Ta ise ka ei teadnud seda. Hahaaa! Üritasime ühe rongile jõuda, aga jäime maha. Niisiis jalutasime tunnikese koju. Aga see tegi ainult head. Zürichis on lubatud veel viimased kuud suitsetada siseruumides ja me haisesime jubedalt suitsu järgi, aga koju jõudes olime juba tuuldunud.

Hommikul ärgates ei viitsinud kohe ülese tõusta, niisiis molutasime ja jutustasime ning lõpuks natukene enne keskpäeva sõime hommikust ja sättisime linnaminekuks valmis. Ma tahtsin ju Zürichit ka valges näha! Zürich on minu arvates väga armas linn, olgugi et see liiklus on selline nagu on, vähemalt autoga liigeldes. Ühistranspordiga pole mingit probleemi.
Natukene pilte Zürichist:

Linnumajast tukan

Zürich taustal

Marite ennast peitmas

Killuke Zürichist

Killuke Zürichi vanalinnast

Ja veel üks killuke vanalinnast

Täna oli Šveitsis Nikolausi päev ja siis käib lastel külas Nikolaus, kes toob head ja paremat. Niisiis oli Marite minu Nikolaus :D: sain talt igast nänni nagu Oravakese komme, tatart :D, kosmeetikanänni ja laenasin talt tuka lõikamiseks käärid ja ka tomtomi, sest tahtsin ohtult leida tee koju Zürichist ja lahkusin raskema kotiga, kui tulin :D!

Koju jõudes jooksis mulle Brendan vastu ja teatas, et mul on Nikolaus käinud. Ukse taga oli päkapikumüts šokolaadidega ja väikene jõulupuu - kaunistatud küpress. Nii vahva! Täna sai ka Kieran 7-kuuseks! Suur poiss juba!

Aga jäin väga oma nädalavahetusega rahule ja kindlasti pean kordama Zürichisse minekut.
Homme ootab mind ees tööpäev ja õhtul keelekursus (saksa) ning peale seda kokkusaamine au pairidega. Kiire päev!

Lumised mäed...

...ja päikesepaiste. Mõnus. Käisime kolmapäeval jalutamas.

Brendan põgenemas

Täna sain ka paki vanematelt kätte! Jõulud! Aitäh emme ja issi! :D Raamatute üle ülihea meel ning šoks on ka üle kõige, kuid sefiir šokolaadis oli täielik puru, kui kohale jõudis.
Eile otsustasin, et tahan ikka vahepeal ka kodus käia. 8.-15. veebruar võtsin endal vabaks ja lendan koju. Piletid juba olemas. Ajee!

Ja eile õhtul veel sain üllatuse siinselt perelt: jõulukalendri üliheade šokolaadikommidega.

Täna küpsetasin siin jälle. Tegin jõuluküpsised (Weihnachtsplätzschen), kuigi minu arvates need täitsa tavalised küpsised. Nimeks oli Mailänderli - põhimõtteliselt sidrunimaitselised võiküpsised, aga head tulid. Millalgi panen ka retsepti siia ülese.

Lumememmed

Jah, täna tegime Brendaniga lumememmesid, lausa kaks tükki ja nad nägid sellised välja:


Täna katsetasin ka ühte supiretsepti, mille leidsin toidutarest. Supiks oli ingverimaitseline kana-kookosesupp ja tuli väga hästi välja, et siinne pere ütles, et võin seda julgelt uuesti teha. Järgmine supp, mida teha proovida tahan, on kõrvitsa-karri supp, mida tegi Jenny ja seal on ka üheks koostisosaks kookospiim.