Võit Hispaania üle!

Šveits võitis tänases jalgpallikohtumises Hispaaniat!!! Mina seda igatahes ei uskunud, isegi siinne pereisa ütles, et vist on mingi viga tehtud. Ega jah, kuidas on võimalik, et Hispaania kaotas? Nüüd siis möllavad kohalikud tänavatel, autod sõidavad Šveitsi lippudega tuututades ringi. Marite ütles, et Zürichis ei tea inimesed, mida teha - lihtsalt nii õnnelikud. Eks näis, kuidas järgmised mängud lähevad...
Edasi siis tegemistest Kaisaga. Rheinfalliga samal päeval käisime läbi linnakesest nimega Stein am Rhein, mis on tõsiselt armas linn. Majad on ilusate maalingutega ja üldse armasarmas :). Sealt leidsin ka tõsise šokolaadipoe, kus oli palju erinevaid šokolaade ning ei saanud ju sealt lahkuda midagi ostmata.

Järgmisel päeval külastasime Via Mala Schluchti ning Rheinschluchti. Mõlemad jätsid sügava mulje. Rheinschluchtis olin juba varem käinud, aga pidin Kaisa ka sinna viima.

Via Mala

Mirjam tuli ka meiega Rheinschlucht'i

Maailmavallutajad!!!

Edasi tahtis Kaisa kindlasti Liechtensteinis ära käia. Sel päeval läks lõpuks siin ka soojaks...mõnus. Sai sooja ilma riided selga ja ennast ka päikesele näidata. Esimesena külastasime Vaduzi mänguväljakut. Mõnulesime seal päikese käes ning lapsed said mängida. Edasi läksime Vaduzi keskust uurima. Selline armas ja väikene, aga samas mitte midagi nii erilist. Olen kuulnud, et paljud, kes tulevad Vaduzi, arvavad alguses, et see on midagi eriti uhket, pangad iga nurga peal ja uhked ehitised, kuid tegelikkuses on seal suhteliselt tagasihoidlik kõik. Huvitav fakt veel Liechtensteini kohta. Nimelt enamik turiste tahaks minna vürsti lossi, kuid vürst elab seal oma perekonnaga ning külastamine pole võimalik.

Piiri ületamas

Ja juba Liechtensteini pinnal

Brendan naisi sõidutamas

Pildike Vaduzist

Õhtul võtsime suuna jälle Zürichisse, kus oli väga tore nädalavahetus. Esimesel õhtul sai ikka palju nalja. Enne Marite juurde minekut, pidime natukene veel linna peal ringi sõitma. Probleem oli aga selles, et ma sain pereisa vana Mercedese, mis esiteks on suur suur laev ning teiseks on tal komme peale mõningast sõitu seismajäädes välja surra - pöörded lähevad liiga madalaks nign auto kustub. Selle vältimiseks tuleb gaasi peal hoida ka koha peal. Seda polnud minuga aga varem juhtunud ja loomulikult pidi see juhtus Zürichi linnas. Küll see oli alles sõit. Edasi ei teadnud ma, kummal pool asub kütusepaak - loomulikult sõitsin esimese korraga valele poole. Sellega ei olnud kogu jama veel möödas :D, nimelt ei saanud me aru, kuidas kütusepaagi luuk avaneb. Otsisime ja otsisime mingit lülitit auto seest (Subarul on see istme juures all) ja lõpuks läkin uuesti seda luuki katsuma ning voilaaa, pidi ainult teisele poole vajutama. Ka see ei ole kõik, tankimisega saime küll hakkama, aga Marite juurde pidime ka veel jõudma. Seal piirkonnas on hetkel teetööd ning osa teedest on suletud, õnneks oli meil gps, mis juhatas meid õigesse kohta, aga ikkagi pidime sellise tiiru veel tegema selle väljasureva autoga. Kaisa ikka rõõmsalt julgustas mind, et väga tubli. Ma olin nii õnnelik, kui lõpuks kohale jõudsime ning minu parkimiskoht oli ka vaba. Jess!!!