Trippimine

Saabuski minu vaba nädal :) ja peaaegu on ta juba läbi saamas. Aga see üldsegi ei heiduta mind, sest Kaisa tuleb esmaspäeval külla. Juhhheiii!!! Nii ootan sind!!!
Eelmine nädal käisin ka esimest korda meie basseinis ujumas. Mõnus!
Nädalavahetusel olin nagu ikka Maritel külas ning sõitsime korraks ka Baselisse, et ära näha, mis koht see selline on - erilist muljet küll ei jätnud. Tagasi midagi ei tõmba sinna.
Oma vabal nädalal käisin väikesel reisil Mirjamiga. Kõigepealt võtsime ette Berni vallutamise. Mulle väga väga meeldis Bern, hästi armas linn oma karude ja kõige muuga. Bernist läbivoolav Aare jõgi oli nii sinakasroheline, et võttis kohe ohhetama ja ahhetama. Ronisime Münsteri torni otsa ja tuulasime linna läbi. Karude juures oli ikka jubedalt palju turiste, kellest paljud seisid vist terve päeva seal ning jälgisid, millega mõmmikud hakkama saavad. Meie tegime paar klõpsu üle rahvasumma ning tore oli! Edasi! Reisi ajal vedas ka meil väga ilmaga, sest selleks ajaks otsustasid päike ja soojus meie juurde tagasi tulla. Pidi täitsa vaatama, et päikesepõletust ei saaks.
Ööbisime telgis kämpaplatsil, mis asus jõe ääres. Huvitav selle kämpingu juures oli, et kohe kõrval oli suur maa-ala/park, kuhu inimesed tulid nii päeval kui ka õhtul oma aega mõnusalt veetma. Telgis uinudes lauldi meile unelaulu ning järgmine päev võis rahulikult saabuda. Teisipäeva hommikul võtsime suuna Fribourgi poole, mis peaks olema tuntud oma sildade poolest ja lihtsalt armas väikene linnake ja mängine. Linna peal ringi kolades, avastasime järsku enda eest pika pika pika trepi ja samas kõrval oli huvitav trammi moodi asi, mis viib inimesi otse mäest ülese ning ta töötab kanalisatsioonivee abil. Sellel on kaks kabiini, üks on mäe jalamil ning teine üleval. Niisiis täidetakse paak veega ning sõit alla/ülese saab alata. Kui kabiin jõuab ülevalt alla, siis tühjendatakse alumine paak ning ülemine paak täidetakse taas veega ja nii see käibki pidevalt. Loodan, et saite aru, mis põhimõttel see töötab.
Kui Fribourgile oli pilk peale visatud, sõitsime edasi Lausanne'i. Jube, kui palav oli. Muidu peaks mu autol olema ka konditsioneer, kuid ega sealt külma õhku küll ei tulnud. Hiljem tuli välja, et konditsioneeri paak oli vedelikust tühi. Tore küll! Aga kuidagi jõudsime ikkagi kohale. Sõitsime kohe kämpingusse ja panime oma telgi püsti ning edasi linna avastama. Kaardi pealt leidsime huvitava pargi, kus oli vaatetorn, kust avanes Lausanne'ile vaade igasse ilmakaarde. Siis tšillisime niisama linna peal, võtsime jäätise ning sõitsime järve äärde. Nii mõnus - tõeliselt tekkis tunne, et oleme puhkusel. Järgmisel hommikul otsustasime minna ka olümpiamuuseumisse, mis võib-olla esialgu ei tekita erilist emotsiooni, kuid tegelikult oli seal väga huvitav. Sai infot erinevate olümpiate kohta ning sai ka ise natukene oma võimeid testida. Näiteks reaktsioonikiirust võrrelda Usain Boltiga. Naljakas oli see, et Mirjam ei teadnud, kes on Usain Bolt, kui kuulis tema nime :D. Kahe paiku hakkasime aga tagasi liikuma kodu poole, sest Mirjam pidi samal õhtul veel töötama. Nüüd siis olen aga jälle tagasi Zürichis ja naudin oma puhkust.

Pildid tulevad arvatavasti järgmine nädal, sest kõik on mul fotokas ning Kaisa toob mulle juhtme, millega saan nad arvutisse laadida!

Ja lõpuks on ka selgunud, millal ma koju tulen. Šveitsist lahkun 7. juuli ning lendan Riiga ja järgmisel hommikul juba Mallorcale puhkama. Eestisse saabun 18. juuli. Nii palju siis minu edasistest plaanidest!